Friday, June 30, 2017

New York V - tõmbame otsad kokku

Kolmapäev oligi meil viimane täispäev ning otsustasime võtta vabamalt ehk veetsime aega sugulastega, käisime shoppamas ja niisama muljetasime. Naljakas tõesti - nagu polekski 15 aastat vahel olnud. Kui viimati kohtusime, polnud ma isegi veel tiinekas.



Käisime hoopis Brooklynis kaubanduskeskuses, kus mu armas sugulane ikka tahtis meile kangesti Victoria Secretist kingituse teha. Leidsin sealt ühe mõnusa trennitopi ja bra, mis on muide ainukesed sporlikud riided, mis reisilt soetasin. Otsustasin, et peaks natuke rohkem tähelepanu panema tavariietele ja natuke sportlikku stiili välja juurutama. 

Samuti oli mul kindel soov käia veel Ameerika suures supermarketis. See on ikka paras elamus. Magusa leti valik võtab silme eest kirjuks. Mul oli kindel soov osta paar Ben&Jerry's jäätist, mida Eestis ei müüda. Pole neid tükk aega söönud ja ausalt öeldes olin pärast suhteliselt suhkrukoomas. Tegelikul väga hullu rämpsu sisse ajamist reisil ei toimunudki, aga see pidev näksimine siit ja sealt... Laua peal oli ka saadaval igasugu küpsiseid ja snäkke kogu aeg ning siis lihtsalt käsi sirutab nende järgi märkamatult.


Nii see reis sisuliselt läbi saigi. Neljapäeval alustasime juba tagasisõitu Eesti poole. Lennujaama minekul valisime natuke vähem kuluka variandi ning kasutasime shuttle bussi, mis väljus Manhattanilt. Nautisime veel natuke ühte mu lemmikkohta Bryant parki ning võtsime suuna lennujaama. 


Ma shoppamisest väga palju ei kirjutanud, aga tegelikult sai ikka päris korralikult osteldud. Esialgu mõtlesin, et ma vist küll ei oska shopata USA nii öelda teise ringi poodides nagu Marshall jms, kuhu jõuavad tuntud firmade tooted. See nõuab natukene tuulamist ja sobramist. Lõpuks selgus, et siiski vist oskan. Mingi hetk oli kahtlus, kas kohver kaalupiiridesse mahub. Niiet soovitan kuulata nõuandeid ning Ameerikasse suhteliselt tühja kohvriga minna.



Teisest küljest mind ikka väga häiris Ameerika tarbimiskultuur ja raiskamine. Seal võibki ennast lihtsalt hulluks shopata, osta, kulutada ja tarbia ning üldiselt inimesed end väga tagasi ei hoia ka. Ma ei kujuta ette, kuhu see toodetud prügi lõpuks jõuab. Kuigi ma ise üldiselt olen mitte väga "rohelise" elustiili ja mõtteviisiga, pani ausalt öeldes seal käik ka enda harjumusi üle vaatama. 

Kokkuvõttes panen reisi hindeks küll viie mitme plussiga! Kõik oli super ja rohkem kui oodata oskasin. New York võlus mind millegagi! Võrreldes teiste suurlinnadega nagu London, Pariis, Tokyo või Sydney ja teised, mida külastanud olen, tõusis vist New York üheks esimeste sekka. See ei tähenda, et sooviksin seal elada, aga kindlasti plaanin lähi aastatel veelkord minna. Kellele suured rahvamassid ei meeldi, sellele ilmselt New York ei sobi, sest elu käib seal 24/7. Mulle suurlinna melu meeldib ning avastamisrõõmu on seal küll. Teen ka ühe kokkuvõtva postituse põhilistest vaatamisväärsustest ja shoppamiskohtadest - ehk aitab kedagi tulevikus planeerimisel.

Mul on ka juba järgmised reisiplaanid ja -sihtkohad  paigas ehk on mida jälle oodata. Nüüd proovin natuke tavaellu jälle sisse elada. Reisida on tore küll, aga kodus on ikka mõnus ka :)



Wednesday, June 28, 2017

New York IV - värviline New York

Ongi käes viimased päevad Aamerikamaal. Endal on küll tunne nagu oleks vähemalt kuu siin juba olnud, sest kõik päevad on nii aktiivsed.

Esmaspäeval otsustasime ka natuke kultuursed olla ning külastasime Central Pargi juures asuvat Metropolitani kunstimuuseumi, mis on USA kõige suurem kunstimuuseum. See oli tõesti - suur ja nii ilus! Muidugi kõik teosed olid samuti väärtuslikud ja põnevad, aga mind paelus rohkem isegi kui ilus ja võimas muuseum ise välja nägi. Kõik detailid ja värvide lahendus oli täpselt paigas. Sisuliselt võiks seal veeta päevi, aga me saime umbes 3 tunniga üsna küllastuse. Ei jõua kõike seda kultuuri vastu võtta ning kuna ma pole ka suur kunstiteadlane, siis oli täiesti piisav.


Tuntud kohtadest käisime veel Grand Central Terminal's, kuhu jõuavad New Yorgi lähipiirkondi teenendavad rongid. Jaam on paljudele kindlasti tuttav mitmetest filmidest. Huvitav vaatepilt oli veel see, et muidu vanas stiilis hoone teisel korrusel ja rõdul oli suur Apple store.


Ülejäänud aja veetsime lihtsalt ringi kõmpides. Kuna kõht oli tühi ja mul oli suur rasvaste ja soolaste friikate isu, tegime Bryant pargis veel väike McDonaldsi friikate ja kohvi vahepeatuse. Samuti käisime veelkord ühes mega hiiglaslikus 5-korruselises Victoria Secreti poes. Olen neid varem ka külastanud, aga see oli ikka klass omaette. Viimasel korrusel oli eri väljapanek mitmetest tuntud modellide showde kostüümidest. 


Teisipäeva hommikul oli üllatuseks jäetud meile terve karp Dunkin Donutsi sõõrikuid. Mul oli kindel eesmärk need reisi jooksul ära proovida. Täidisega olid päris head, aga siiski minus erilist vaimustust ei tekitanud. Üsna rasvane ja ülimalt magus saiake lihtsalt.


Plaanis oli natuke kergem shopingupäev, aga välja tuli ikka nii, et jõudsime kell 10 läbi koju. Kuna linnas oli ka metrooga päeval õnnetus, oli kogu liiklus natuke häiritud. Võtsime suuna Chinatowni ja Little Italy poole ning sealt edasi Greenwich Village, mis on natuke boheemlaslikum elamurajoon Manhattani läänekaldal. Piirkonnas on palju välikohvikuid, baare ning üldse selline natuke hipide ja euroopalikum õhkkond. Meile emaga seal väga meeldis - kui saaksin valida, siis ilmselt elamiseks Manhattanil oleks see väga mõnus piirkond. 


Ülejäänud päeva avastasin endas shopingugeeni - jah, see on tõepoolest olemas! Kui alguses arvasin, et ma ei oska USAs shopata, siis ma ikka eksisin. Siin võib ennast sisuliselt hulluks shopata. Lõpuks väsisin sellest nii ära, et tuli totaalne limiit... Kui rahast olime lahti saanud, kõndisime natuke veel jõe poole, et jalutada vanale raudtee 2,3 km pikkusele sillale rajatud pargis High Line. 20. sajandi algul rajati see, et võtta raudtee koormust vähemaks maa pealt, kuid sajandi lõpus jäi see sisuliselt kasutuseta. Nüüd on sinna rajatud jalutamiseks mõeldud mõnus park, kust avanevad head vaated Hudsoni jõele.


Lõpetuseks mõned huvitavad inimesed metroost ja tänavatelt. New York on ikka värvikas, fotograafidele on siin materjali palju.


Sunday, June 25, 2017

New York III - puhkamisest peab ka puhkama

Reisipostitused on tegelikult hästi olulise tähtsusega mu enda jaoks. Võiksin need sama hästi ka wordi dokumenti kirjutada, mida kunagi ka tegin, aga samas saab äkki keegi mõtteid või ideid oma reise planeerides. 


Reedene päev oli esialgu planeeritud Metropolitani muuseumi jaoks, aga kuna saime kodust üsna hilja liikuma, siis loobusime sellest mõttest ning valisime hoopis Central Pargi. Teel sinna jalutasime kuulsal viiendal avenüül, põikasime korra sisse ka Trump Towerisse ja Apple poodi. Kuna ilm oli kuum nagu ikka, oli Central Pargis päris palju päevitajaid, paadisõitjaid, sportijaid kui ka loomulikult turiste. Elu igatahes käis nagu vist igal pool Manhattanil. Meie jalutasime niisama pargis ringi. Ema ikka üritas mul tempot natuke maha võtta, et rohkem istuda ja niisama olla. Park ise oli väga lahe ja päris suur.



Kella kolme ajal suundusime Times Squarele, et osta õhtuks Broadwayle pileteid. Neid saab soetada ka Inernetist, kuid mitmes kohas New Yorgis on TKTS kioskid, kust on võimalik pileteid natuke soodsamalt saada. Kuna ema inglise keel pole väga heal tasemel, osutus valituks Chicago, sest selle sisu ta (väidetavalt) teab. Ühe pileti saime ca 100 USD-ga ning istusime ülemisel rõdul ees kesekel. Ilmselt oleks olnud võimalik ka paremat hinda leida, aga olime selle õhtu juba muusikali jaoks planeerinud. 

Erilist teatrikultuuri siin muidugi pole ning seda paljuski ka turistide tõttu. Me panime end ikka enam-vähem viisakalt riidesse. Nagu konveieril aeti inimesed sisse ning vahekäikudes müüdi krõpse ja karastusjooke. Etendus ise mulle väga meeldis ning istekohad olid head. Eriti tähelepanuväärne oli näitlejate liikumine - see oli tõesti super! Ema oli siiski kahjuks sisu unustanud ja seetõttu ta väga aru ei saanudki toimuvast ning kogu etendus talle vaimustust ei pakkunud. Hea meelega läheks ka midagi muud vaatama, aga ehk järgmine kord.


Pärast etendust oli väljas juba pime ja kogu Times Square rahvast paksult täis. Peaaegu võimatu oli üldse seal liikuda. Mul oli kohati tunne nagu aastavahetus oleks saabunud. Metrood olid üsna umbes ning pidin peaaegu kogu tee seisma. Kui kell 1.00 koju jõudsime oli korralik nälg ja väsimus ehk õhtust sõime kell 1.30 öösel. Kusjuures menüüs  oli kartulipuder, kodujuustu ja räimega. Söön siin rohkem eestilikku toitu kui kodus vist.


Tänase päeva ehk pühapäeva võtsime rahulikumalt. Kristiina lastel oli koolist vaba päev ja käisime kogu kambaga rannas. Korralik Hispaania perekond ikka - võite ette kujutada kolm poissi vanuses 6-13, kes üritavad üksteisele igal moel ära teha ja kiusata. Meil oli emaga päris naljakas kõike seda möllu kõrvalt vaadata. Rannas lebotasime niisama ning korra käisin ka ookeanis, mis oli küll päris jahe. Pakun et umbes 16-17 kraadi. 


Õhtu veetsime shopates ning käisime kohalikus liha-burgeri restoranis söömas. Sööki ei tellitud mitte vähe - mul jäi korraks isegi karp lahti. Kokku oli meid seitse ehk 4 täiskasvanut ja 3 last. Söögiks tellisime igaüks ühe pearoa (meie emaga kahepeale), milleks oli siis kas burger, liha või ribi ning friikartulid, mis olid kõik päris korraliku suurusega. Lisaks veel eelroaks 2 sibulasuppi, 2 smuuti ning "isutekitajateks" quesadillad, Caesari salati ning refilliavad (ehk pidevalt tuuakse juurde) paneeritud mozzarella pulgad ning kahte erinevat sorti paneeritud kanasnäkke. Kõrvale veel karastusjoogid. Järgi jäi muidugi päris palju, aga siiski mul vahepeal tekkis küll küsimus, et milleks üldse nii palju tellida. Ameerikale tavapärane vist.

New York II - vabadusesambast Brooklyni sillale

Reisides kaotan tavaliselt ajataju, kuna vähese ajaga jõuab teha nii palju asju. Samal ajal kodus võid nädalate või kuude viisi sisuliselt samas rütmis tiksuda ja nädalad lihtsalt lähevad.
Viimased kolm päeva siin New Yorgis on olnud samuti üsna tihedad. Päevadel kasutame põhiliselt kondimootorit, mistõttu õhtuks on samme ligi 30 000. Eile jõudsime koju alles 1 ajal ja päris kummaline oli õhtusööki kell 1.30 süüa. Kuna väljas on päris kuum - umbes 30 kraadi, ei olegi päeval kõht väga tühi ka. 

Tänu tegusatele päevadele ja muretule keskkonnale magan siin iga öö nagu beebi 9-10 tundi jutti. Reedel saime liikuma kodust alles 12 ajal. Hommikuks valmistas Kristi meile french toasti ja liitus samuti meiega linnas. Võtsime suuna lower Manhattanile, et minna tasuta praamiga Staten Islandile, mis sõidab mööda ka Vabadusesambast. Seda varianti kasutab suur osa turiste, kes ei soovi Ellis Islandi ekskursioonile minna, kus monument asub.


Pärast laevareisi võtsime lõunaks natuke rämpstoitu ja magustoiduks veel ühe hiiglasliku New Yorgi pehme jäätise, mida müüakse iga nurga peal autoputkades. Uudistasime ringi Wall Streedil ja kohustuslik pilt ka selle sümboli pulli juures.

Jäätis annab elule värvi

Ärge küsige, miks me pulli munasid hõõrusime - ilmselgelt üks loll turist teise järgi :D
Seal samas lähedal oli ka kaksiktornide mälestuspaik ja 9/11 muuseum, kuhu mul oli kindel soov minna. Muuseum ise oli parajalt suur ja jättis küll sügava mulje. Kohati oli tegelikult päris masendav vaadata kaadreid, kuidas kaks suurt torni nagu pabermaja kokku kukkusid. Kindlasti soovian võimalusel minna ning aega varuda. Muuseumi kõrvale on rajatud kaks suurt nelinurkset purskkaevu, kus varem pilvelõhkujad asusid.


Edasi võtsime suuna Brooklyn Bridgele ja nagu meie kiuste hakkas sel päeval esimest korda vihma sadama. Esialgu natukene, aga poole silla peal olime juba üsna läbi ligunenud. Samas andis see kuidagi mingi mõnusa meeleolu. Kuna kellaaeg oli juba selline, et väljas läks pimedaks, hakkasid vaikselt kõik Manhattani tuled süttima. Vaated olid sealt võrratud. Meil kulus muidugi suur osa ajast erinevate kaameratega piltide tegemiseks. Tegelikult pole sild väga pikk. Väljas oli endiselt umbes 25 kraadi ning väike vihm oli isegi värskendav. Õhtu lõpetsime sellega, et sõitsime natuke aega metrooga vales suunas, aga siiski jõudsime rõõmsalt koju, kus meid ootas borši supp.






Friday, June 23, 2017

New York I - esimesed muljed ja tegemised

Plaan New Yorki minna on mul juba ammu peas tiksunud. Mitte ainult seetõttu, et tegemist on ühe kuulsaima linnaga, vaid seal elab ka minu väga lähedane sugulane, kellega viimati kohtusime 15 aastat tagasi. Ometi on ta üks vähestest, kellega kontakt on säilinud. Linnapuhkuseks parim aeg siiski kevad või suvi, kui ilm on soe ja saab mõnusalt jalutada. Nii otsustasimegi üsna spontaanselt juba novembris emaga juuniks New Yorgi piletid ära osta. Maksid need vaid 360 eurot. Ööbimaja pakub meile sugulane, mis pole mitte Manhattanil, kus suurem osa turiste elada soovib, vaid hoopis mitte nii glamuurses Brooklynis. Minu meelest aga päris põnev näha ka seda poolt New Yorgist.

Kolmapäeva hommikul sõidutaski SAS meid läbi Stockholmi kiiresti New Yorki, kuhu kohale jõudsime tänu ajavahele juba sama päeva pärastlõunaks. Kuna asju oli päris palju ja emal natuke käed-jalad haiged, siis alustasime reisi ühe mega kalli taksosõiduga Newarki lennujaamast Brooklyni. Vähemalt sai linnuke kirja kollase taksoga sõitmisel, mis oli tegelikult päris räpane. Liiklus on siin paras kaos ja tundub, et üsna konstantne ummik. Kohale me jõudsime ja taaskohtumise rõõm oli suur. Nagu polekski 15 aastat vahepeal olnud. Õhtuks telliti muidugi juba USA kohaselt kaks "väikest" pitsat.


Neljapäeval hakkasime kohe linna avastama. Metroo süsteem on üsna lihtne ning soetasime endale kohe nädalase ühistranspordi kaardi 29 USD eest. Meie Brooklyni kodust on Manhattani keskusesse kiirema metrooga umbes 30 minutit sõitu. Esimene suund oli Rockefeller Center, mille katuselt saab head linnavaadet nautida. Pilet maksis 32 USD ning selle saab kindla kellaajaga. Vaade oli oma hinda igatahes väärt ning väga meeldis, et enamik vaateplatvorme oli õues. Olen varasemalt erinevates riikides külastanud mitmeid "torne", aga antud vaade oli üks parimaid. Top of the Rock osutus valituks ka seeõttu, et sealt on näha Empire State Building.



Kõndisime natuke veel viiendal avenüül ning võtsime suuna Times Square'le. Seal leidub küll ikka igasugu karvaseid ja sulelisi ning sisuliselt võikski lihtsalt istuda ja vaadata inimesi. Igav ei hakkaks kunagi! Ühe korra hüppasid ka mulle mitu erinevat kostüümides multikategelast seljatagant juurde - tegelikult oli see osav trikk muidugi raha saamiseks. Ümberringi on erinevad Broadway teatrid ning nende reklaamid.


Vaatasime üle ka kõik põhilised Times Square poed ehk Disney, M&Ms, Hershey's. Need võtsid silme eest kirjuks. Tehakse ikka igasugu lahedaid asju, kuid samas on aru saada, kui suur tarbimisühiskond Ameerika on. Eriti isuäratav oli muidugi Hershey's šokolaadipood. Minuga tuli sealt kaasa ka üks kalorivaba šokolaadikaste. Eestis saan katsetada, kas kõlbab süüa.


Pärast tunde tiirutamist oli ema ainuke soov kuskile istuda, milleks sobis Bryant Park ideaalselt. Tegemist on väikese pargiga, kus pideval on erinevad üritused või saab niisama lõõgastuda. Näiteks sel hetkel toimus seal jooga tund, samuti on seal raamaukogu või saab mängida malet või muid lauamänge. Esmaspäeval näidatakse seal päikeseloojangu ajal filmi. Kui õnnestub, lähme vaatame ka.


Edasi võtsime vaikselt suuna juba metroo poole. Korraks põikasime sisse veel tuntud kaubanduskeskusesse Macy'sse ja Burlingtoni, aga shoppamise jätame pigem järgmisesse nädalasse. Brooklyni tagasi jõudes panime teega natuke mööda ja kõndisime tükk aega vales suunas. Õnneks aitasid lõpuks kohalikud venelased välja.  Siinkandis kulub vene keele oskus täitsa ära. Õhtusöögiks oli kusjuures mitte pitsa, vaid hoopis boršisupp. Oleme ikka Ameerikas või? :D

Esimese päeva lõpuks kogusime peaaegu 30 000 sammu ehk kurnasin ema täitsa ära. Siiski on emotsioonid väga üleval! Magan nagu beebi siin iga öö. Plaanis oli kirjutada ka tänasest päevast, aga kahjuks on uni liiga magus. Sel aastal siis jaanid sedamoodi - mina olen rahul! :)



Monday, June 19, 2017

Üks päev puhkuseni!

Kell on juba üks läbi öösel ehk kõige mõistlikum tegevus on ilmselgelt blogi kirjutada. Kui nüüd positiivset mõtlemist praktiseerida, siis võiksin väita, et harjutan end juba Ameerika ajavöönidga.

Üks tööpäev lahutab mind veel puhkusest ja reisist. Meeletult pikk see olema ei saa, aga piisav vaheldus. Tagasi jõuame 30. juunil ehk laulupidu nägemata ei jää. 

Pärast möödunud aasta sääsetraumat jaanipäeval otsustasin juba sügisel, et väga hea mõte oleks jaanid Eestist eemal veeta. Meeldetuletuseks siis pärast jaanilaupäeva polnud mu jalgadel peaaegu ühtegi sääsepunnidest katmata kohta. Vahepeal oli küll selline tunne, et kratsin naha maha ja paljud jäid uskuma, kui teatasin, et mul on tuulerõuged. Täna avastasin selle aasta esimese sääsepunni ehk ilmselt on see märk, et on aeg...!

Trenni koha pealt pole ka hetkel väga minekut ehk sunniviisiliselt vean end ikka sinna. Üle tunni aja midagi teha ei taha. Samas hetke põhieesmärk ongi olla lihtsalt heas sportlikus vormis ja terve, mistõttu pole rohkem vaja ka. Kuigi arvestades toidu ja eriti jäätise kogust, siis kauaks seda pidu ei saa pidada. Ühtegi jäätise vaba päeva hetkel ei ole ja nagu ikka siis, mida rohkem lubad, seda rohkem tahad. Minul küll pole mingi probleem korraga suur jäätisekarp ära süüa... Sõbranna teatas ükspäev, et 100g Lamuu on tema meelest liiga suur - hea nali eksju! Selles suhtes olen saavutanud endaga rahu, et keha polegi ega ei peagi olema võistlusvormis, aga samas paksuks ka ei taha minna. Vaatasin just täna paari Austraalia ja Bali reisi pilti. Parajalt jube ikka.


Nädalavahetus oli tegelikult hästi mõnus. Laupäeval oli ilm lihtsalt nii hea, et sõitsime sõbrannaga uuesti Pärnusse. Esialgu ma mere poole üldse ei vaadanud, aga kui lõpuks ära proovisin, siis käisin mitu korda. Temperatuur oli nimelt 22 kraadi. Kuna sõbranna on endine pärnakas, läksime tema soovitusel kohvik Mahedik sööma, millest olen varem palju head kuulnud. Valituks osutus kinoasalat suvikõrvitsa nuudlite ja hummusega. Jäin väga-väga rahule - nii palju põnevaid maitseid! Kindlasti tahaks sinna veel minna. Pärast käsisime veel tema ema juures, kes mind lahkesti kanamunadega varustas. Olen nüüd pool aastat ainult nende kodumune söönud ja ega Selveri poemunasid väga enam ei taha. On ikka vahe sees! 

Pühapäeva veetsin isa juures aiatöödel. Kusjuures need tööd tehti minu algatusel! Uskumatu, aga tuli selline tuju. Niitsin kogu aias muru, rohisime  peenraid, eemaldasime umbrohtu, lõikasime hekki ning õhtuks nägi aed päris viisakas välja. Muidu ma ise suur grillmeister pole, aga isa arvas, et seekord võiksin selle mina enda peale võtta. Sain täitsa kenasti hakkama ja selle aasta lemmik grilltoode on ilmselt Nõo tšilli ja apelsini kanašašlõkk. Soovitan proovida! Õhtu lõppes sauna ja mullivanniga, et kogu muld maha pesta. Hommikul kell 7 sõitsin rattaga koju tagasi ning tööle.



Rattalukku pole ma veel muretseda jõudnud, aga proovisin ära tasuta rattaparkla bikeep. Hea variant ning kasutamine on väga lihtne. Tuleb lihtsalt helistada valitud numbril ning ühel postidest läheb lukk lahti. Kodulehel saab näha, kus hetkel antud võimalus on.


Ja mis oleks postitus ilma pudrupildita eksju? Üks mu sõbranna ütles, et hakkas oma sõbrale mind ja mu blogi näitama, aga "õnneks nad panid selle ruttu kinni, sest muudkui pudru pildid tulid". Niiet nüüd ongi täpselt õige aeg blogi sulgeda ja magama minna! Kohtume reisipostitustes! Ja kellel on soovitusi New Yorgi shoppamise koha pealt, siis kindlasti ootan infot!

Riisihelbepuder keedetud piima ja veega, maitsestatud stevia ja soolaga, peal
sügavkülma maasikad, kodujust ja või.

Friday, June 16, 2017

Juuni update

Juuni keskpaik on juba murtud! Viimasel ajal olen üritanud natuke rohkem aega maha võtta. Tööl on ka tipphooaeg läbi ja rahulikum. Vahepeal planeerisin ennast igale poole üle ehk nüüd on kätte jõudnud kogu viimase kolmveerand aasta väsimus. Mitte isegi füüsilises mõttes, aga vaimselt natuke tüdinenud kõigest.

Sellest hoolimata on ikka sõitmist olnud piisavalt - viimase paari nädalaga Tapa, Tartu, Rakvere, Pärnu ehk ei saa öelda, et täiesti paikseks olen jäänud. Siiski naudin neid vabu nädalavahetusi, mis pole 100% ära planeeritud ja saan teha seda, mis mõttesse tuleb. Suures osas on see tähendanud tegelikult palju väljas käimist...Aeg on oma karukoopast välja tulla! Sinna juurde käib siis ka tavaliselt alkohol. Mitte küll meeletustes kogustes, aga siiski. Ma olen alati arvanud, et ei pea kogu seda tervise teemat võtma nii mustvalgelt. See kui treenin palju ja teen suuremas osas tervislikumaid toiduvalikuid, ei tähenda, et peaksin kõigest muust loobuma. Üldse olen viimasel ajal kogu selle toidu-trenni teema suhtes üsna vabalt võtnud ja natuke teistele asjadele keskendunud. Peaasi, et täitsa põski punni ei söö-joo!

Mõni aeg tagasi võtsin endale ka kinnisideeks, et mul on ratast vaja. Tegelikult on mul see mõte juba 3 aastat olnud ning Kalamajas elades oleks peaaegu isegi teostuseni jõudnud. Minu soov oli pigem natuke sportlikum variant, et saaks vajadusel nii maanteel kui ka kergemal metsarajal sõita. Nii soetasingi soovituste kohaselt Scott hübriidratta ning siiamaani olen rahul. Eesmärgiks on pigem niisama ringi sõita mõõdukas tempos. Olen nüüd mõned 30-60 km otsad teinud ja aina rohkem hakkab meeldima.

Muidu trennide koha pealt käin ise ikka 4-5 korda nädalas jõusaalis. Lasin Ramilil endale kava teha, mis koosneb 5 erinevast tsüklist ehk pole veel kõiki osi jõudnud läbi teha. Üldiselt mulle väga meeldib ja on piisavalt vaheldusrikas. Lisaks mõned uued harjutused ka. 

Paar nädalat tagasi avasime bikiini tsikkidega suvehooaja ja käisime Kätlinil Rakvere kandis külas. Tegime kõike, mis meile meeldib ehk nädalavahetusse mahtus spaa, trenn, grill ja muidugi jäätis. Kätlin tegi meile enda firmarooga ehk "võileib-pitsa". Ühel päeval leidsime maja taga tuulevaikse nurga ning saime isegi natuke pruunimaks.


Telliskivi Tänavatoidufestivalil proovisin tofu vardaid karri ja satay kastmega. Muidu väga tofu fänn pole, aga päris huvitav maitseelamus. Keskmisel pildil on "kaunid" padjanäod kell 3 päeval.


Kui keegi Tartusse satub ja otsib head päevapraadi , siis minul olid positiivsed kogemused Gustav Castros (vasakul) ja Reval Cafes (keskmine pilt). Samuti sain ma lõpuks proovida Aparaadi külma sinihallitusjuustu kooki ja see oli reaalselt PARIM! Iga amps lihtsalt sulas suus - igas mõttes ideaalne - piisavalt soolane ja magus ning natuke ka jäätise moodi, Olin sellest palju kuulnud ja antud kook oli küll täpselt minu maitsele. Lisaks on endiselt tasemel Excellence makrooni-pistaatsia jäätis. 


Aga pikka juttu täna ei tee ja suuri tarkuseteri ka ei tule. Hetkel pean selgeks saama, missuguseks oma elu alates sügisest kujundan.  Natuke lähemalt õige pea! Tegelikult on jäänud veel vaid loetud päevad, sest juba järgmisel kolmapäeval sõidan NEW YORKi! Reisist saate kindlasti lugeda ka blogi vahendusel1